Sõnamõrvar
"Andres! See oled sina! Oh Andres!" ei suutnud ma kuidagi uskuda, et ma teda siin näen.
Ma jooksin talle vastu ja embasin teda kõvasti. Olgugi, et mu jalg ja kõht veel küllaltki
palju valutasid.
"Oh kallis! Kui tore on, et sa elus ja peaaegu terve oled! Kui ma sellest õnnetusest
kuulsin, pidin ma peaaegu kokku kukkuma. Ma kihutasin helikopteriga siia nii kiiresti,
kui sain. Sest ma tahtsin teada, kas sa oled elus või mitte. Siia jõudes kuulsin töömeestelt,
et sa olid siin maolaika??? juures," rääkis Andres pisar silmis. "Ka mina lootsin sind
varsti näha! Aga selle lootuse pidin vahel muutma. Ilma sinuta oli mul ka kodus raske,"
rääkisin kurvalt.
"No mis siis juhtus? Kas midagi kohutavat? küsis Andres kohkunult ja jälle pidin
hakkama kõike algusest jutustama.
"Need asjad olid siis ikka kohutavad küll! Aga nüüd viin ma su haiglasse ja siis koju
puhkama!" püüdis Andres mind lohutada ja me sammusime kopteri poole. Andres
annaabi.ee 
