Nastik ja rästik
Rästikud elavad tavaliselt raiesmikel, soodes, rohustes metsades, metsaservades,
järvede ja jõgede kallastel ning mõnikord ka niitudel ja männimetsades. Eestis on
rästikuid peaaegu kõikjal. Rästikud elavad tavaliselt kogu oma elu ühes ja samas
kohas, see tähendab, et nad on väga paiksed loomad. Nad elavad mahajäetud
urgudes, igasugustes pragudes ja vanades kändudes. Päeval nad sealt tavaliselt ei
lahku ja on väga loiud. Selliseid kohti, kus elab koos palju rästikuid, nimetatakse
maokolleteks.
Talveuni
Septembrist või oktoobrist alates kuni aprillini välja magavad rästikud talveund. Nad
talvituvad 0,4-2m sügavusel maa all. Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada
näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4
kraadi. Tavaliselt kasutavad rästikud kogu elu jooksul talvitumiseks vaid paari
erinevat paika, kuna neile meeldib talvituda samas kohas. Mõnikord magavad mitu
rästikut ühes urus talveund