Torm - Lühike ülivõrre, lühike mitmus
soojas ka kurvemateil hetkil, ning arvestades nende kentsakat riietust, mis põhines
vanul kartulikottideil, neid jagus.
,,Kas tõesti pole teil siin enam mitte kui kedagi...?"
,,Ainult meie ja mängud, mis rõõmu külvavad,"
,,Nüüd ka teie jutte hämaraimate tundide veeteks," lisas noorem laps õhinal ja
naeratas bard tundus talle väga südamelähedane.
,,Siis..."
Bard vaatas tumenevatesse taevastesse, kus mõned eksinud välgud
maokeelteina sähvatasid, pöörates pilgu seejärel taaskord lastele.
,,Aiman, et täna on öö. Kus ajalugu laseb end korrata."
,,Ja me kõik sureme?"
Bardi suurimaks üllatuseks polnud neis sõnus meeleheidet ega lootusetust
vastupidi, pisike elanik teadis suurepäraselt, et teispoolsusesse saades tagasiteed
enam pole, liiga sageli sai kerjusrahvas selle teadmisega kokku puutuda.
,,Teie mitte," langetas poolpime muusik kindlaima otsuse ja pani kübara
taaskord pähe
annaabi.ee 
