Bütsants
Uusloodud
ristisõdijate ida riigid, ohustasid Bütsansti ning nende alistamisele, kuluski Impeeriumi jõud.
Kordus Justiniaanuse mõtetude vallutuste sündroom.
Järgnevad Comninide soost Imperaatorid oli ladinameelselt meelestatud ning riiki läbis
sunduslik ladinafitseerimise laine. Igal pool suruti peale Lääne feodalismi ja religiooni, mis
tekitas rahvas, ks oli sajandite jooksul harjunud elama hellenismi kultuuri väärtuste järgi,
pahameele, mis lõppes Manuil I 1182. a. kukutamisega ning võõramaalaste maasilise
mõrvamisega ning katoliku kirikute rüüstamisega rahava massi poolt Konstantinoopolis.
Viimane Comninide dünastia kuuekümnendates aastates keiser Andronikus, proovis peatada riigi
killustumise karmide repressioonidega, mis olid suunatud aristokraatide vastu. Võitlus oli
ebatasane, ning 1185. a. paleepööre käigus võimule saanud Isaac Angeloid käskis endise keisri
piinata ja hukkata.
Bütsantsi lõpp: Rüütli-koerad