EESTI UUSAEG
Alles jäi umbes 400 valda, üle 2 korra valdade arv vähenes.
Eesti asunikud Venemaal
Üldjuhul väljarändanud ei osanud vene keelt, rääkisid eesti keelt. Olid olemas eesti
koolid. Luteri usk oli oluline identiteedi allikas. Oma talud Eestis müüdi maha ja siia
sattusid võõrkeelsed inimesed, vahel harva võisid nad külas saavutada ka
enamusosakaalu.
Tööstus ja käsitöö
Tööstusliku pöörde algus
Tööstuslik pööre algas 19.saj esimesel poolel, 1820.-1830. aastad. Üleminek
manufaktuuritootmiselt vabrikutootmisele. Üleminek toimus pikema aja vältel, pikka
aega eksisteerisid kõrvuti mõlemat tüüpi ettevõtted, manufaktuuri-tüüpi ettevõtted ja
vabriku-tüüpi ettevõtted. Kolmanda ettevõtte näitena tuleb nimetada mõisate
viinaköögid. Sindi kalevivabrik, esimene oluline vabrik. Klaasi- ja paberitööstus
samuti tärkavad tööstusalad. Üleminek masintootmisele lõppes 19.saj viimasel
veerandil. Kreenholmi manufaktuur – tegemist siiski vabrikuga, väga moodsa