Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
Kellele kange,
kole, võtan selle endale. Külalistele antakse kellele lahja?
ikka paremad asjad. Tee peab väheke ROLAND: Kange.
tõmbama. Istume siis laua taha. (Kõik OSVALD: Kange.
istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? LAURA: Mhmh.
Kuidas elu läheb? ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah.
ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes (Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.)
praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti OSVALD (Laurale): Vaata, seal on mõned
ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa pitsid.
panna? Põrand on pisut külm. Näiteks meie ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba.
– lõpetasime kaks aastat tagasi kooli ära, (Ulatab Osvaldile käe.) Roland.
elasime mõlemad ühikas, praegu on korter, OSVALD: Osvald. Pool pudelit on juba
mööbel, auto – mis sa veel tahad
annaabi.ee 
