Karl Suure elulugu
Jumal oli vältimatu eeltingimus, et kuningas
võiks olla riigi eesotsas. Tema kõrval seisis kuninganna ja seejärel kuninglikud lapsed, kes olid
järjestatud vastavalt eale ja legitiimsusele.
Neile allusid ,,ministrid", nii vaimulikud kui ka ilmalikud, kes ei valitsenud mitte kuninga heaks,
vaid kelle kaudu valitses kuningas. Nad olid ,,notarid", kuninga tahte kuulutajad ja täideviijad.
Õukonnakabel sündis frankide rahvuspühaku Martini kultusest. Noored vaimulikud valvasid pühaku
mantlireliikviat, cappa't (väikest mantlit), mis asus Pariisis, kuningapalee spetsiaalses ruumis. Need
noored vaimulikud, keda hakati peagi nende poolt valvatava cappa järgi nimetama kaplaniteks, olid
kõik kirjaoskajad.
Karl laiendas oma õuekabeli õukonnakooliks, kultuuriinstituudiks, mis kiirgas valgust üle kogu riigi
ja tõmbas samal ajal ligi vaimuvallas olulisi inimesi suurriigi kõikidest maadest, andes neile uue
kodumaa ja võimaluse teha tööd.