Eesti putukad
(frons), sellest kahele poole jäävad põsed (genae) ning tundlatest allpool asuv näokilp
(clypeus), millele kinnitub ülahuul (labrum). Pea eesmise osa külgedel asub paar liitsilmi, mis
koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele võib putuka pea ülaosas olla 1-3 liht- e täppsilma.
Joon. 4. Putuka (sihktiivalise) pea ehitus: 1 – tundla tüvilüli, 2 – tundla pöörlüli, 3-11 –
tundlapiug.
Labrum (lr)– ülahuul
Mantibulae (md)– ülalõug
Maxillae (mx)– alalõug
Labium (lb)- alahuul
Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes.
Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui
suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega
(näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on
annaabi.ee 
