3 isamaa kõnet
17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes.
Liivimaa ja rootsi rahvuse valitsuse alla sai valitud, peamised mured olid koolid,
kirkud ja poliitika õigused. Kui kõik saavutati oligi eesti kirjanduse õitse aeg. Mehed,
kes enamasti said ja tegid tööd olid peamiselt saksid ja rootslased. Nad tahtsid olla
eesti rahvaga ühel meelel.
Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles
rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen. Viimane
neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas
kasvas. Levis kuuldus, et Vanataat lõi maailmaime ja Ilmarine parandas selle
sobivamaks, mille üle Vanemuine kannelt hakkas mängima.
1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann, lektor
Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased. Ahrenes, kes pani kirjutamisele
annaabi.ee 
