kulukas ja aeganõudev, võimaldavad need katsed otseselt saada andmeid vaia tegeliku kandevõime kohta ja sellega vältida asjatut riski või (ja seda enamasti) vaiade arvu tarbetut suurendamist. Kandevõime määramine arvutusega vaia otsa ja külje vastupanu järgi alahindab enamasti vaia tegelikku kandevõimet. Eestis on kasutusel mitmesuguse tehnoloogiaga valmistatavaid kohtvaiu. Pinnast asendavad kohtvaiad. 1. EMV vai on originaalse tehnoloogiaga valmistatav manteltoruta puurvai. Puuraugu seinte püsivus tagatakse hüpaani lahusega. Betoneerimine toimub betoonipumba abil vaia alumisest otsast. Betoon surub hüpaani lahuse puuraugust välja, see kogutakse ja kasutatakse teiste vaiade valmistamisel. Vaia läbimõõdud on 400, 490, 680, 800 ja 960.Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu
Vaia pikkus kuni 40 m, kuid võib teha ka pikemaid. Praktiliselt on puurvaiu võimalik rajada igasugustes pinnastes. Takistuseks ei ole ka üksikud tugevamad pinnasekihid, suuremad kivid ja isegi vanade hoonete vundamendid. Puurvaiade tegemisel nõuab suurimat tähelepanu ja hoolikust vaia põhja puhastamine enne betoneerimist. 1. Spiraalpuuriga manteltorus rajatakse vaia süvend. Paigaldatakse armatuur, täidetakse betooniga, eemaldatakse manteltoru. 2. Ilma manteltoruta. Puuritakse savilahuse all, seejärel paigaldatakse armatuur ja seejärel betoon, mis tõrjub savilahuse august välja. 2. CFA Pinnast asendavate vaiade eritüübiks on pika spiraaliga valmistatavad vaiad CFA (continuous flight auger). Puuraugu seina kindlustab spiraali vahele jääv pinnas. Vaia valmistamine toimub Esmalt süvistatakse vajalikule sügavusele spiraalse keermega toru. Seejärel hakatakse toru üles keerama ja samal ajal täidetakse toru otsa alune betooniga
annaabi.ee 
