Muistne Vabadusvõitlus
Sissetungi algus.
Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta
suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles
võidu saavutasid siiski sakslased.
Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine
organiseerija ja juht.
1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu
liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti
kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli
ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid
rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi.
Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi.
Sissetung Eestisse.
1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai
Ugandi
annaabi.ee 
