ümberkorraldused (kortikaalne aktiin) 2. Epiboolia e kattumine – tulemusena kaetakse embrüo sisemised lootelehed epiteeli rakkude poolt (tavaliselt ektoderm). See võib toimuda nii rakkude jagunemise, rakkude kuju muutumise (nt. lamendumine ja kokku surumine) või interkalatsiooni (mitu rakukihti koonduvad vähemateks kihtideks) teel. (Ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel) 57. Konna gastrulatsiooni Gastrulatsioon algatatakse dorsaalsest halli sirbi piirkonnast (marginaaltsoon), kust rakud alustavad invagineerumist moodustub ürgsuu ehk blastopoori ülahuul (dorsaalne huul). Marginaaltsoonis olevad invagineeruvad rakud muutuvad nn. pudelrakkudeks (dorsaalseimad vegetatiivse pooluse rakud), millel on suurepärane võime tungida teiste rakkude vahele (vooderdavad 29
teke. Delaminatsioon ehk lõhastumine: ühe rakukihi lõhastumine või migratsioon kaheks kihiks. Nt imetajate ja lindude hüpoblasti/ primitiivse endodermi teke. Epiboolia ehk kattumine: kui rakukiht katab teise rakukihi. Väiksemad rakud (mikromeerid) liiguvad üle suuremate (makromeerid) ja katavad need. Rakud liiguvad mitmekesi, mitte üksikult ja toimub embrüo sügavamate kihtide kinni ehitamine. Nt ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel. Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork Konnal algab gastrulatsioon halli sirbi piirkonnast. Seal hakkavad moodustuma