A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Minu
ümber on kõikjal reeturid. Kas ma võin teid usaldada?»
«Oo, madame,» hüüdis noor naine põlvele langedes. «Vannun oma hingeõnnistuse
juures, et olen valmis Teie Majesteedi eest surema.»
See karjatus tuli sügavaimast südame põhjast ja nagu esimeselgi korral oli võimatu
siin eksida.
«Jah, siin on reeturid,» jätkas proua Bonacieux. «Kuid Püha Neitsi nimel vannun, et
keegi ei ole ustavam Teie Majesteedile kui mina. Kuninga poolt nõutud tee-mantehte
andsite te Buckinghami hertsogile, eks ole? Teemantehe oli väikeses roosipuust
kastikeses, mida ta kaenlas hoidis, eks? Kas ma eksin? Kõik oli ju nii?»
«Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas kuninganna, kelle hambad hirmust lõgisesid.
«Teemantkee tuleb tagasi saada,» jätkas proua Bona-scieux.
«Jah, muidugi, seda on vaja,» hüüdis kuninganna. «Aga kuidas, kuidas saada seda
tagasi?»
«Keegi tuleb hertsogi juurde saata.»
«Aga kes? Kes? Keda võin ma usaldada?»
185
annaabi.ee 
