MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv
Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. https://et.wikipedia.org/wiki/Handi-Mansimaa#/media/File:Map_of_Russia_-_Khanty- Mansi_Autonomous_Okrug_(2008-03).svg https://et.wikipedia
Referaat Handi keel Koostas: Richard Vesselov 9a klass Keelesuhted Handi keele varasem nimetus oli ostjaki keel. Hantide keelt kõneldakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neneetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis. Handi keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis moodustab koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ja mansi keelega obiugri labarum. Hantide lähim sugulaskeel on mansi keel. Umbes 13 sajandil hakkasid handi ja mansi keeled hargnema. Hantide keeled jagunevad arvukateks murreteks. Lääne- ja idamurded on peamised murderühmad. Esimese murderühma moodustavad Obdorski, Obi-