Soome-ugri rahvakultuur
avaldanud nende asuala lõunaosas, kuna põhjaaladel on olnud selle mõju väike.
1930. aastal moodustati Handi-Mansi rahvusringkond, mis 1977. aastal nimetati ümber Handi-Mansi autonoomseks
ringkonnaks. Nõukogude ajal asustati enamik mansisid väikestest asulatest suurtesse küladesse. Nad kisti eemale oma
kalapüügi- ja jahipiirkondadest, toimus traditsioonilise rahvakultuuri allakäik ning külades tekkis tööpuudus.
1960. aastatest alates toodetakse manside alal naftat ja see on mansidele tõeliseks nuhtluseks. Naftatootjad võtavad ära
nende maa-alasid, reostavad jõgesid, saevad maha metsi, hävitavad hiisi ja kalmistuid. Puurtornides põletatakse gaasi,
mis reostab ümbrust. Sagedased on metsatulekahjud. 20. sajandi teisel poolel on manside maale elama asunud palju
uusasukaid. Võrreldes 20. sajandi algusega, on manside maal laiad alad, kus varem oli mansi asustus, aga tänapäeval
neid seal ei ela