SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
)
Mansett peab vastama lapse käsivarre ümbermõõdule. Manseti alla ei tohi jääda
riideid. Õlavars peab olema terves ulatuses paljas. (Kupari & Nieminen 2005, Viigimaa
jt 2006, Viigimaa 2007, Coyne jt 2010.)
Sobiva laiusega mansett asetatakse õlavarre keskmisele kolmandikule nii, et manseti
alumine äär asub 2 cm ülalpool joont fossa cubiti’s. Jälgitakse, et manseti sensor
(mansetist väljuv toru) jääks arteri suhtes õigesse asendisse. Mansetil tavaliselt
märgistatud noolega. (Kupari & Nieminen 2005, Coyne jt 2010.)
Mansett keeratakse ümber käsivarre paraja tugevusega (Kupari & Nieminen 2005,
Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007, Coyne jt 2010.) nii, et õlavarre ja
manseti vahele mahub nimetissõrm (Paves 1993).
Mõõtja silmad peavad asuma kogu protseduuri kestel elavhõbesfügmomanomeetri
skaala keskkoha kõrgusel. Patsient ise ei tohi näha mõõteskaalat. (Kunnamo 1999,
Kupari & Nieminen 2005, Viigimaa 2007.)