Kunsti ajalugu
põhihoonet täiendas tiibehitustega ( fassaadi pikkuseks sai 580 m ), mis moodustasid
linnapoolsele küljele auhoovi. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud
horisontaalsust pehmendavad mansardkatused. Suurejooneliseks kujunesid aga interjöörid -
Hardouin Mansarti ehitatud 72. m pikkuse peegelgalerii ühes seinas on peeglid, teise seina
aknad avanevad aeda. Peegligalerii mõlemas otsas on kaks suurt salongi - Sõjasalong ja
Rahusalong. Lossikompleksi juurde kuulub ka Hardouin Mansartipoolt alustatud ja R. De
Cotte`i lõpetatud kabel. Versaille`si vägevust ja mõjukust rõhutati aga veelgi enam selle
juurde rajatud pargiga ( Le Norte ). Ulatuslik puiesteede süsteem on rangelt allutatud
kompositsioonilisele peateljele, peaalleed kroonib samal teljel asuv suur kanal, mille
veepeegel avaneb lossi kesksetest ruumidest. Pargi terrasse kaunistavad geomeetriliselt
pügatud puud, arvukad purskkaevud, paviljonid, grotid. Versailles`i eeskujl tekkisid