Tants aurukatla ümber
Isegi Jürist, kõige isekamast Aniluigest, ei teata õieti enam midagi. Lk 120
Aeg tuulab mälust välja kõik enam-vähem tähelepanuväärse, ainult paar tähtsusetut pisiasja
või mõni juhuslik välkvõte elavad üle aja.
Talu on vanaks jäänud. Vanadusega on kaasnenud hooletus ja peremehetus.
Vähemalt pool Tuhakopli taludest on tühjad või hingitseb seal mõni eideke.
Taavet unistas uuest suurest viljapuuaiast, mansardkorraga elumajast, maaparandusest jpm.
Enamik kavatsusi jäidki unistusteks, nagu igas elus. Ja siis tuli naise surm, mis tõmbas
paljudele plaanidele kriipsu peale.
Uus põlvkond on asunud oma õiguste ja kohustustega ümber kujundama maa nägu.
Miili, vanem, Taaveti endine virtin, elab ihuüksi talus, kus loomade eest hoolitsemine on ta
ainsaks rõõmuks. Võib end Aiaste seaduslikuks perenaiseks pidada, kuigi see tiitel ei maksa
praegusel ajal tuhkagi.