TORI RAHVARÕIVAD
võrkvöösid ja igasugu paelu. Tori vöödest on kõige rohkem kogus
kirivöösid ja seetõttu olen oma uurimuses just neile peamise tähelepanu
pööranud.
Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks ja ka
pulmatseremoonias oli tal täita oma roll. Nimelt köideti veimed (sokid,
kindad) kokku vööga ja kingiti siis sugulastele ja pulmaasjameestele.
Toris Pärnumaal olevat veimesukad ja kindad vööga kokkuköidetult
pandud kaela rippuma (Manninen1927:376).
Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste
uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka
sigivust edendav jõud. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö raske
töö juures tugevust ja hoidis ära venitusi (ERM kodulehekülg 2003).
Naiste vöö
Naiste vööde lõim oli osalt linane, osalt villane, kude aga linane. Muster
tekkis nendest villastest lõimelõngadest, mida tarbe järele korjati üles.