Referaat G.Mannerheimist
luureosakonna ülem kolonel Aladar Paasonen, lühemat aega ka endine staabiülem kindral
Erik Heinrichs ja hiljem teisedki isikud. Mälestusteraamatu kirjutamisel püüti küll
fikseerida sündmuste käiku nii, nagu Mannerheim seda mõistis, kuid samal ajal tuli
rakendada enesetsensuuri, et mitte Moskvat liigselt vihastada.
Mannerheim suri ühes veitsi haiglas 28. jaanuaril 1951, tema mälestused ilmusid kahes
köites 1951 ja 1952.
Mannerheimi järgi on nimetatud Helsingi peatänav Mannerheimintie. 2004. aasta lõpus
valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.
annaabi.ee 
