2. Maailmasõda
andnud Soomele rohkem alasid, kui Nõukogude Liit oleks vastu saanud. Kuid territooriumi loovutamine
Karjala kannasel oleks tähendanud loobumist väljaehitatud kaitseliinist ning avanuks Punaarmeele tee
pealetungiks Viiburile, Soome suuruselt teisele linnale. Kuigi valitsus kinnitas, et Soome ei ole suuteline
sõja korral Nõukogude Liidule vastupanu osutama ja isegi sõjaväe juhtkond eesotsas Earl Gustaf Emil
Mannerheimiga pooldas järeleandmist Moskvale, keeldus parlament lepingut sõlmimast. Seepeale
lavastas Nõukogude Liit 26. novembril Mainila külas Karjala maakitsusel piiriintsidendi, tühistas
mittekallaletungilepingu ja katkestas diplomaatilisel suhted. 30. novembril 1939 alanud Punaarmee
sissetung Soome vallandas Talvesõja.
Vallutatud Terijoe linnas (praegune Zelenogorsk) moodustas Kominterni juhtivtegelane Otto
Kuusinen Moskva ettekirjutuste kohaselt nukuvalitsuse
annaabi.ee 
