"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"
Haydn pidas Mozartit
avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L.
da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem
kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja
seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte
ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig,
Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”,
klarnetikontserdi, reekviemi ja “Ave Verum Corpus”. 1791. aastal kirjutas ooperi
“Tituse halastus”/”La clemenza di Tito”, mille esietendus toimus Prahas. Sel ajal
helilooja haigestus ning mõne aja pärast ka salapärastel põhjustel suri.
Mozart on kirjutanud Viini koolkonna klassikalises stiilis. Tema, nagu ka Haydni jt
klassitsismi koolkonna heliloojate töid iseloomustab selgus, tasakaal ja läbipaistev
vorm