2. grupp Toitained, mis on vajalikud energia säilitamisel ja ehituse terviklikkusel P Kuulub fosfaatsuhkrute, nukleiinhapete, nukleotiidide, koensüümide, fosfolipiidide koostisse. Tähtis roll reaktsioonidel, mis seotud ATP-ga. Si Leidub sadestunult amorfse ränina rakukestades. Tagab rakukesta mehaanilisi omadusi, elastsuse ja jäikuse. B Kuulub mannitooli, mannaani kompleksi rakukestas. Seotud nukleiinhappe metabolismiga. 3. grupp Toitained, mis jäävad ioonilisekujuna K Vajalik rohkemale kui 40 ensüümile kofaktorina. Peamine katioon tagamaks raku rõhk ja säilitada elektroneutraalsus. Ca Kuulub rakukesta kesk lamelli koostisse. Vajalik mõndadele ensüümidele kofaktorina, mis on seotud ATP ja fosfolipiidide hüdrolüüsiga.
· Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus
annaabi.ee 
