Rahvuslik ärkamine Eestis
Korraldati streike ja
peeti miitinguid. Nõudmised Baltikumis olid: demokraatlike vabaduste kehtestamine,
talurahvale maa andmine ja eeslaste poliitiliste õiguste laiendamine.
Revolutsioonisündmuste keskpaigaks oli mõistagi Tallinn. Linnas olid koosolekud ja
rongkäigud keelatud(peeti surnuaedades, liivakarjäärides jms).
16.oktoobril.1905 toimus Uuel turul suur rahvakoosolek. Ilus sõjavägi, tapeti ligi
sadakond inimest, palju oli haavatuid ja vigastatuid.
Järgmise päeva tsaari manmifestis lubati: isikuvabadust ja üleriigilise rahvaesinduse
kokkukutsumist. Viimase korraldas ära Jaan Tõnisson, kes kutsus kokku
rahvaasemike koosoleku. Kokkutulnud jagunesid kaheks: mõõdukad(soovisid
konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust) ja
käremeelsed(nõuti demokraatliku vabariiki, tsaarivalitsuse boikoteerimist, keelduti
maksude maksmisest ja väeteenistusest).
Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli
annaabi.ee 
