"Maria Stuart" Stefan Zweig
märtsil 1566. aastal, kui tornitoas õhtustas koos kuningannaga intiimne
seltskond (ka Rizzio oli seal), ilmusid peale Darnley kuninga trepist veel lord Patrick Ruthven ning
teised kuninga vandenõulased, Rizzio lõigati tükkideks ning heideti aknast alla õuekividele, samal
ajal, kui Fawdonside püstoliga kuninganna pihta sihtis. Taas kord ei saanud kuninganna kaitsvat
sõna öelda, kuna see oleks tõestanud tema petmist. Maria Stuarti meeli valdas tollest hetkest
kättemaksuiha ning mankumatu, raudne otsustavus, kiire taubukus ning metsik, koguni kangelaslik
julgus.
See rase naine teeskles krampe ja sokki (pole ju midagi hullemat, kui mõrv raseda naise
silmis, viib veel lapsegi hauda) ning mängis, et allus täielikult abikaasale ning andestas kõik. Edev
mees tundis kohe oma triumfi ning vajalike paberitega võttis ära vahipostid naise ukse eest. Maria
Stuart põgenes öösel ning hommikul olid kõik õukonnas vihased, vandenõulased aga hajusid laiali
annaabi.ee 
