Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
kivilossisid ehitada. Varemad vasallide lossid on alles 14. aastasajal ehitatud, nagu näit. Rõngu
(vahest 1340. a. ehitatud), Puhja ja teised.
Maaisandad jõudsid varakult otsusele, et ristiusu vaenlaste naabruskonda ehitatud lossid väga
kasulikud on ristiusu vaenlaste taltsutamiseks Liivimaal, nagu Riia piiskopp Nikolaus sellest
räägib oma kirjas 19. IV. 1239 (U. B. 163). Paavst Gregorius IX kirjutab 19. II. 1236 oma
legaadile Villem'ile, ta manitsegu piiskoppisid, kel on juba kindlad kohad, ordut, kel enda
omandused ja lossid, Riia kodanikke, kel oma linn, ja vastristituid, kel on teatav kaitse kantsidest
(qui per munimen castrorum aliquam tutelam habere noscuntur), et nad ristisõdijate abiga
ehitaksid kindlustatud kohti (munitiones) neile vastristituile kaitseks (pro neophytis), kellele
paganad rahu ei anna (U. B. 144). Kas vastristitud pidasid kõnesolevad kantsid ja ehitatavad
annaabi.ee 
