Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
polis`e arvamust sellena, mis konstitueerib kesksed ühiselulised väärtused nagu
näiteks õiglus. Mis sellega muutub? Jumalate tahet käsitleti varasemal ajal
muutumatu ja inimesele mitte-kritiseeritavana. Eespool toodud fragmendis aga
osutatakse, et polis`e arvamus on muutlik. Asi omandab täiendava nüansi veel
sellega, et Protagoras oli sofist – see, kes õpetas polis`e arvamust mõjutama. Avalik
arvamus ei ole mitte üksnes muutlik, vaid on ka mõjutatav, kujundatav,
manipuleeritavgi. Protagoras väidab, et ei ole olemas mitte mingisugust muud
õiglust, kui ainult see õiglus, mis avalikus arvamuses on õiglusena tunnustust
leidnud. Igasugused väärtushinnangud on relatiivsed kahes suhtes: esiteks, antud
polis`e, ja teiseks, antud ajahetke/ühiskonna arengufaasi suhtes. (172a-b)
Normid kehtestuvad avaliku diskussiooni kaudu, mis tähendab, et nendegi puhul on
tegu asjadega, mille mõõduks on inimene. See tähendab, et viimati toodud fragment