Rooma ajalugu
Tähtsam roll rahvakoosolekul
Linnriik
Riigiametnikele maksti palka
Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos
5. Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus
muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses
sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma
leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest
ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka
keerulisel maastikul.
Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja
müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli
kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine.
6. Puunia sõjad:
Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa
annaabi.ee 
