1. Ajastu filosoofilistes, poliitilistes ja majanduslikes põhimõtetes on toimunud murrang. 2. See on andnud kunstnikule tõuke väljendada uusi põhimõtteid uute kujundite ja ka uue stilisatsiooni abil. 3. Piisava koguse ühtsete stiilitunnustega teoste põhjal on tagantjärele sõnastatud kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist,
kokku 1988 toimunud näitus ,,Rahvuslik motiiv Eesti kunstis". Noortekunst tunnetas tugevalt uue kümnendi saabusmist, selles on pigem märgata muutusi ainestikus ja käsitlusviisis. Parimad esindajad maalikunstis sellest kümnendist: Epp Maria Kokamägi, Rein Kelpmann, graafikas paistsid silma Inge Kundisiim, Reti Laanemäe, Triin Reinsalu. Sirje Eelma. 1986 ,,Rühm T" nimelisel näitusel - Raol Kurvitz,, Urmas Muru Manifesteerisid uuesuunalisi muutusi ambivelentsi, pluralismi. Sellele järgnev ekspressionismi laine noorte kunstnike seas. Jaak Arro, Peeter Pere, Ove Büttner, Lilian Mosolainen,, Anne Parmasto, Valeri Vinogradov väljendasi end kui ameerikalik abstraktsionism. Kümnendi keskpaigas rünnati traditsiooniliselt tundlikku väikseformaadilist graafikat suuremõõtmeliste värviliste töödega. Müütiline, peamiselt ühte objekti/tegelast kujutavad
annaabi.ee 
