Õigusentsüklopeedia konspekt
Bolševikud saatsid Ajutise Maanõukogu
laiali ning formaalsed iseseisvuspüüded katkesid. Vanematekogu määras 19. veeb 1918. aastal
võimu realiseerimiseks Päästekommitee, kes kuulutas 24. veebruaril 1918 välja Eesti
Vabariigi iseseisvuse. Olulisim oli iseseisvusmanifest, et Eesti kuulutati iseseisvaks
demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolisest ja etnograafilisest piirides koos riigi piiridesse
kuuluvate alade äraloetlemisega, legaliseeriti Päästekommitee. Manidestis deklareeriti teise
riigi suhtes poliitilist erapooletust ning loodeti erapooletust ka enda suhtes, korrati mõtet , et
maa seadusandlik võim Maapäev ja selle poolt moodustatud Ajutise Valitsemise kätte. Samuti
kaasaegsete põhiseaduste loomulikud osad sätestati põhiõigused ja vabadused ning
konstitutsioonile kohane. Saksa okupatsiooni tingimustes ei olnud siiski juttugi reaalsest
olemisest ja otsustamisest. 11. nov 1918. aastal kogunes uuesti Ajutine Valitsus ning 12 nov