Piiride seadmine
oled paha laps!") ning üldistusi (,,Sa ei tee kunagi...").
2. Oluline on, et laps saaks olukorda kirjeldada nii nagu tema seda näeb, mis aga
ei tähenda, et täiskasvanu peab seda ilmtingimata aksepteerima. Ei tohiks lasta
end teelt kõrvale juhtida laste süüdistustest: ,, Teised on süüdi!" ja lubadustest:
,,Ma enam ei tee...", samuti solvumisest või mangumisest.
3. Tagajärgi tuleb rõhutada ning neist rääkida selgelt. Täiskasvanud peavad
veenduma, et võimalikud tagajärjed on lapsele teada enne tegu. Oluline on
14
veel, et tagajärgedest ka tõepoolest kinni peetaks. Seega peavad vanemad
veenduma, et tagajärgi, mis lapsele lubatud on võimalik nii praktiliselt kui
emotsionaalselt rakendada. Kui see siiski võimalik pole, tuleb otsida tagajärgi,