Geograafia eksam
lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega.
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb
magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine
maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse
seismograafiga.
Maavärinad toimuvad laamade serva aladel.
Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees.
9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad.
6.
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et
elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad
maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale
magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared.