Neljas tase Viies tase Uusaegkond Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. On kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid. Taimestikule on iseloomulikud katteseemne ehk õistaimed. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas , turvas, settelised raua ja mangaanimaagid. Uusaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paleogeen Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi; järgnes Kriidile ja eelnes Neogeenile. IdaEuroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, KeskEuroopas banaanipuud
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kainosoikum.html). Uusaegkonna tähtsaimad maavarad on nafta ja maagaas (Lähis-Ida, Kalifornia, Karpaadid, Kaukaasia), turvas, settelised raua- ja mangaanimaagid (Ukraina, Kaukaasia), mitmesuguste väärismetallide (kulla, plaatina) puistmaardlad ning looduslikud ehitusmaterjalid (kruus, liiv, savi) (I. Arold, 1987) 4.1 Paleogeen Paleogeen oli Kainosoikumi vanim ajastu; algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi; järgnes Kriidile ja eelnes Neogeenile (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleogeen.html). Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane
annaabi.ee 
