Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne-Euroopani. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) [arboréstsens] Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI.
Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses, paljundatakse seemnetega või haljaspistikutega, mitmeid sorte vääristatakse suurele l. (Caragana arborescens), annavad ka kergesti kännuvõsu. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid. 1752. Tunnused: Võrsed: ja pungad helerohelised kuni rohekaspruunid, peened, painduvad, kergelt karvased. Lehed: 8-14 (16) lehekesega, lehekesed kuni 2,5 cm pikad, ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased, hiljem paljad. Õied: umbes 2 cm pikad, üksikult või kuni 5 kaupa kimpudes, helekollased, õisikuraod karvased, VI.
annaabi.ee 
