Vabadussõja kindralid ja admiralid
Eesti polguks.
1. eesti jalaväediviisi moodustamisel sama aasta detsembris määrati E. Põdder 9.
detsembril 1. Eesti polgu ülemaks, kuna senine polguülem A. Tõnisson sai
brigaadiülemaks. 1. Eesti polk oli selleks ajaks asunud Haapsalusse ja üheks ta
põhitegevuseks oli saanud Läänemaa talude ning mõisate kaitsmine
revolutsioonituhinas marodeerima hakanud vana sõjaväelaste eest.
Kui sakslased 1918. aasta veebruari teisel poolele Lääne-Eesti saartelt mandrle
liikusid, deklareeris E. Põdder 21. veebruaril Haapsalusse jõudnud Saksa väekolonni
juhatajale major Steffensile, et käimasolevas saksa-Vene sõjas,jääb tema polk
neutraalseks iseseisva Eesti Vabariigi sõjaväeks. Peale mõningaid kõhklusi kirjutaski
major Steffens vastavale kokkuleppele alla ja 1. Eesti polgule jäid relvad kätte.
Kuid mehi ole selles polgus pigem diviisijagu peale kahe pataljoni vangilangemist
eelmise aasta oktoobrikuus Muhumaal ikkagi veel 9000 ringis.
E