Ränne ja rände põhjused
Piirkondlikult oli muidugi suuri erinevusi: kasv oli aeglasem Edela-Euroopas, kiireim
Ida-Euroopas ja üsna kiire ka Loode-Euroopas. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu
kasv, mis sisaldab nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik
juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris oluliselt väljaränne,
millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui ajavahemikus 1840
1914. Tänu mandritevahelisele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle
ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud,
kuna Euroopa-sisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiresse, on
raskesti jälgitav. Kui palju inimesi vahetas sisemaise rändega kas alaliselt või ajutiselt
oma elukohta, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate
säilimisest kohati ka võimatu kindlaks teha.