Hüdrosfäär
niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus
maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede
äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad
jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2)
sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse
kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb
püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses
atmosfääri kaudu.
*Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub
maa sisse. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad
lõhelised kivimid või kruusasetted, on sademetevee imbumine kõige intensiivsem (nt
karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või
turvas.
*Veebilanss
annaabi.ee 
