Hüdrosfäär
sademetehulga korral jääb auramisest vett vähe üle alalisi jõgesid ei teki.
Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Väga kuivadel aladel
jõed puuduvad ning vähene maapinnale langev sademetevesi kulub enamasti
auramisele. Valglad saab jaotada kaheks: (*) perifeersed äravoolualad, jõgede
vesi jõuab maailmamerre; (*) siseäravoolualad, jõgede vesi jõuab
mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus
maailmamerega puudub.
Mandrisisestes ookeanilise äravooluta alades esineb püsivaid ja ajutisi
jõgesid ning nende vesi on maailmamerega ühenduses vaid atmosfääri kaudu
(KaspiaAraali äravoolu ala, Volga, Uural, Sahara kõrb, KeskAustraalia
kõrbealad). Mõnedel jõgedel ei ole suuet sellepärast, et inimtegevus (põldude
ja istanduste niisutamine, kuivendamine, paisjärvede rajamine ...) on jõgesid
veevaesemaks muutnud ning jõed ei jõua enam oma ajaloolisesse
suudmepiirkonda (Araali meri)
annaabi.ee 
