Maateaduste alused (kordamisküsimused)
jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine
ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni.
Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu
16 milj. km².
Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 %
mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast).
Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera
magedat vett.
Tekkimine:
Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest
suured lumekogumid
Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad
Lund moodustavad jääkristallid muutuvad sõmerlumeks ehk firniks
Pinnalt lumemassi voolav vihma- ja sulamisvesi aitavad firni tihenemisele
kaasa kuni see muutub liustikujääks
annaabi.ee 
