suhtes. Õhumassid- liikumine sõltub päikesekiirgusest ja alusinna iseärasusest. Aluspind mõjutab nii päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Madalrõhualad- islandi miinimum, põhja atlandi hoovus (viib sooja vett ja selle kohal olevat sooja õhku põhja) kõrgrõhualad- skandinaavia maksimum, assoori saarte kohal paiknev kõrgrõhuala. Eesti kliimat mõjutab väga palju läänemeri. Eristatakse eesti merelisemat ja mandrilisemat kliimat. Õhutemp, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Juuli kesk 16,6 veebr -5,2 miinumum -43,5 maksimum 35,6 . Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. Sajab keskmiselt 550-800 mm aastas. Kõige enam sademeid saavad kõrgustikud. 170 sajupäeva on aastas. Kliima muutumine- pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliima kõikumine- temperatuuri vaheldumine
Raskematel muldadel saab rukist kasvatada mulla struktuuri parandava eelvilja (näit. ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted,
annaabi.ee 
