hüdroloogiline reziim on põhiveekogu omast erinev. Abajas- sügavale maasse ulatuv väike madal laht. Väin merekitsus, kitsas veeala, mis ühendab maailmamare osi (merd ookeaniga, meresid või mereosi) või eraldab saari üksteisest või mandrist. Mõnd väina nimetatakse kurguks (Hari Kurk ja Voosi Kurk), mõnda väravaks (Kara väravad). Mandrit ääristab madalaveeline mandrilava ehk self, mis mandrinõlva kaudu laskub mandrijalamiks. Süvaookeanis, mis asub mandrijalamil, on ahelikke, mägesid ja tasasepõhjalisi nõdusid. 2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv.
Ookeanipõhjas esineb eri tüüpi setetega alasid, mis vastavad ookeani sügavusele. Rannast eemale liikudes toimub mandrilaval üleminek jämedamadelt setetelt mudale. Veetaseme muutumise tõttu ajas võib see olla ka rikutud. Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud. Setete jaotumist põhjustab nt rõhuline üleslahustumine vms. 18 Pelaagiline settimine on väga aeglane. Enamuses <1cm/1000a. Esineb ka 1-5 cm/1000a, ja mõnes rannikulähedases piirkonnas ka >5cm/1000a. Savimineraalide sisaldus pelaagilistes setetes sõltub rannikujõgede poolt sissekandel.
annaabi.ee 
