Rukkileib meie toidulaual arvestus
saj
lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu.
3. Meie vanim leivavili
Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide
(lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või
piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid.
4. Hapendatud rukkileiva tulek
Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks.
Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal.
Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas
talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II
aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega
kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib.
5. Leivaahju roll leiva arenguloos
Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine. Egiptlased
ehitasid savist kõrgeid ümmargusi ahjusid, mille välisseinal küpsetati
taignakakke. Kreeklased ehitasid alt soojendavaid ahjusid
annaabi.ee 
