Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna(slaid)
PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS
v
Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik.
v
Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel
raskem kui riigimaadel.
v
Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks.
v
Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid
küsimusi.
v
Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset
pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta.
SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL
v
MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning
kuningavõim tugevam.
v
2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa
mõisamaade võtmine riigi käsutusse.
v
Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks,
mida omakorda juhtisid valitsejad.
v
Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel.
v
Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus
annaabi.ee 
