Meditsiiniajaloo konspekt
(potentsiaalsele) patsiendile. Valu kannatav patsient on arstile probleem. Patsient
samas eeldab arstilt eeskätt valu kõrvaldamist. Seepärast on valuvaigistid olnud juba
aegadest ammustest meditsiini või arstiteaduse A ja O ning lahenduse leidmine
valutavale kohale arsti esmane ja peamine kohus.
Meditsiiniloolist kirjandust lugedes jääb mulje, et esimesteks valuvaigistiteks Euroopa
kultuuriruumis peetakse alrauna / nõiajuurt (mandragora või mandrake inglise
keeles) või siis hasisit. Egiptlased pidasid esimesena mainitut spetsiaalseks kingiks
jumal Ra-lt. Alrauna (tegemist on maavitsaliste hulka kuuluva taimega) juur meenutab
oma haralise olemusega natuke inimest (nagu nt ka zen-zen) ja seetõttu sobis ta
ravivahendiks ka signaturismi printsiibist lähtudes (similis similibus). Shakespeare
mainib nõiajuurt oma teostes kui populaarse valuvaigisti anestesikumi sünonüümi
(Antonius ja Kleopatra). Sisse võeti seda alkoholiga töödelduna