Klavessiin / Klavikord
arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord.
Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult
paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust
roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on
tavaliselt messingist või messingi ja raua sulamist, on kinnitatud kahekaupa ühele helikõrgusele
nagu ka näiteks lautol või mandoliinil. Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli
altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti
kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab
varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja
keelte võnkumine summutatakse tekstiiliribaga.
annaabi.ee 
