Maateaduse alused I kordamisküsimused
Levib edasi
paarikümnesentimeetriste kihtidena. Ka pahoehoe laavas võib leiduda tühikke, kuid üldjuhul on see sile
ja seal peal on hea käia.
75. Padilaavad
Koostiselt enamasti basaltne (aluseline) või andesiitne, moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti
veekogude põhjas, moodustades padjalaadseid kivistisi. Padilaavas esineb vähem tühikuid, esineda
võivad radiaalsed lõhed, pealmine pind tihti klaasjas.
76. Pimss ja vulkaaniline klaas, mandelkivid
Pimss vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim
Vulkaaniline klaas ränirikka koostisega klaasja tekstuuriga vulkaaniline kivim (obsidiaan).
Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid.
77. Kilpvulkaan, slakikoonus ja stratovulkaan. Nende ehitus ja geostruktuurne paiknemine.
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest.
annaabi.ee 
