Õiguse entsüklopeedia I
Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid.
Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad
materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv
(haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine
peab ideaalis toimuma peamiselt seadustega. Parlamendi töö peab olema avalik,
sõnavabadusega, immuniteediga ja ilma imperatiivse mandaadita. Selle jaoks peab vahet
tegema riigi ja ühiskonna vahel. Kui ühiskond hakkab liialt sekkuma, satub ideaal ohtu. Tihti
juhtub nii haldusvõimu osakaalu kasvu korral – võim liigub täitevaparaadi kätte. Nii on
juhtunud Soomes.
Kaks volituste liiki:
Generaaldelegatsioon – põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.
Õiguskirjanduses peetakse seda tihti lubamatuks, vastavaid määruseid õigustühiseks.
Spetsiaaldelegatsioon – ühekordne seaduses sisalduv volitus
annaabi.ee 
