Valitsemine ja avalik haldus
Seadusandliku ja
täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub
täidesaatvale võimule.
Parlamendi ülesehitus ja töökorraldus.
Esindusdemokraatia- vabariikliku riigikorralduse puhul kuulub võim rahvale. Iga 4 aasta tagant loobub rahvas oma võimust, valides
seadusandliku võimu ehk parlamendi. Eestis ei ole riigikogu seotud mandaaariga s.t. riigikogu ei pea valijate ees vastust andma.
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja võtta vastu
seadusi. Ühekojalised: Skandinaavia (v.a. Norra) ja Balti maad; kahekojalised : Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi,
Norra, Poola, Venemaa, Usa.
Loe õpikust lk 106-107
Riigikogu struktuur
Riigikogu koosneb esimehest, kahest aseesimehest, komisjonidest ja fraktsioonidest
annaabi.ee 
