"manchado" - 1 õppematerjal

Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele

laktaatne energiatootmise mehhanism ei ole käsipallimängus esmatähtis. See aktiveerub põhiliselt mängu alguses ning asendub järk-järgult aeroobsete mehhanismidega (Kotzamanidis jt.,1999). Kõrget aeroobset võimekust peetakse üheks fundamentaalseks osaks käsipallis. Pidev SLS'i mõõtmine annab võimaluse analüüsida, millised on füsioloogilised nõudmised vahelduva intensiivsusega spordialadel. Manchado ja Plateni (2011) teostatud uuringus leiti, et parem aeroobne võimekus tagas väljakumangijatel kõrgema liikumiskiiruse ja nad suutsid mängus rohkem kordi spurtida. Kõrgema aeroobse võimekusega mängijate füsioloogilised näitajad ei erinenud madalama aeroobse võimekusega mängijate näitajatest. Mängijatel, kes sooritasid rohkem spurte, oli ka korgem VO2max. Vastavalt mängupositsioonidele ei esinenud märkimisväärseid erinevusi maksimaalses SLS'is ja VO2max.