· 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica"
See oli tulevane Riia toomkool, mis esialgu tegeles vaimulike ettevalmistamisega, hiljem kujunes kohaliku aadli kasvatus/õpetusasutus. 1235 alustas Püha Jüri kirikukool, mis allus Riiale. 1630 gümnaasium Riias. Kõikides kihelkondades tuli luua talurahva õpetamiseks kool. Lätikeelne trükisõna 1585, 1586. Teine oli Luteri katekismus, mis anti välja Kuramaa hertsogi korraldusel. Lätikeelne kirjasõna puudutab ennekõike Liivimaad ja Rootsi aega. Georg Mancelius (1593-1654). Pärit Kuramaalt, pastori perest, Rostockis haritud. Pärast seda pöördus kodumaale tagasi, teenis mõnda aega Kuramaa hertsogi juures pastorina, oli surmani Tartuga seotud. Esialgu Tartu Jaani kiriku pastor, siis õppejõud, lõpuks ka TÜ teoloogiaprofessor. Kuidas ja miks ta läti keele omandas ja miks vaimustus, ei oska keegi ära seletada. Igal juhul oli läti keelest vaimustuses ja kuritarvitas oma ametipositsioone TÜ teoloogiaprofessorina – nõudis, et kõik
annaabi.ee 
